Reede, 23. Juuni 2017   
TutvustusUudisedHooaja kava SaavutusedKroonikaKontaktandmed
Põhja- ja Baltimaade koorifestival 2000 Skienis

Eelnev pressiteade

Laulupidu külastab Norratskien_logo

Vähem kui kaks nädalat pärast Eesti-Soome laulupidu Tallinnas saavad tuhanded koorilauljad Põhja- ja Baltimaadest kokku Oslost 150 km edela pool asuvas Skieni linnas, et jätkata viie aasta eest alanud ühiste festivalide traditsiooni. Ühtekokku on koore umbes 200, sealhulgas Eestist 21 koori kokku 610 lauljaga.

III Põhja- ja Baltimaade Koorifestivali (Nordic-Baltic Choir Festival, NBCF) ametlik avamine toimub 28. juunil kell 14 Skieni keskväljakul. Festival kestab kuni 2. juulini, kulmineerudes laulupeoga, millest saab korraldajate kinnitusel ilmselt kõigi aegade suurima lauljaskonnaga koorikontsert Norras.

Lisaks toimub festivalil kooride kontserdid, dirigeerimisseminarid, erinevad üritused Telemarki ja Vestfoldi maakondades ning rahvamuusikute ühiskontsert.

Festival on suurim pidustus, millega tähistatakse Skieni linna tuhandendat juubelit - ning ühtlasi suurim sündmus tänaseks 50 tuhande elanikuga linnas tema tuhandeaastase ajaloo jooksul.

Eelmised Põhja- ja Baltimaade koorifestivalid toimusid 1995. aastal Riias ja 1997. aastal Visbys.

***

Eesti peamised esindajad Skienis - Filharmoonia Kammerkoor, Estonia Seltsi Segakoor ja "Leigarid"

Esmakordselt on Põhja- ja Baltimaade Koorifestivali ürituste hulgas kooride konkurss. See on NBCF 2000 esimene üritus, mis toimub avatseremoonia eelõhtul, 27. juunil kell 18 Ibseni Majas (Ibsenhuset). Iga osavõtjamaad esindab üks koor. Eestist osaleb konkursil Estonia Seltsi Segakoor Jüri-Ruut Kangru juhatusel.

Kaks päeva hiljem kell 19 annavad konkursikoorid kontserte erinevates kohtades Skienis. Konkreetsed esinemispaigad ei ole praeguseks veel teada.

Teist korda Põhja- ja Baltimaade koorifestivalil osaleva Estonia Seltsi Segakoori konkursikavas on Orlando di Lasso "Matona", Friedrich Kieli "Psalm 130", Paul Hindemithi "Springtime" ja "In Winter" (tsüklist "Six chansons"), C. Kreegi "Taaveti laul 104", Raimo Kangro "Veel üks", Veljo Tormise seatud "Liekkulaulu" ja "Piirileikkilaulu" (tsüklist "Ingerimaa õhtud") ning kava viimane laul on "Öösel", mille autor on koori dirigent Jüri-Ruut Kangur.

Festivalil on igast riigist tavakohaselt ametlik esinduskoor ning sellel festivalil ka folkloorirühm - Eestit esindavad vastavalt Filharmoonia Kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatusel ning "Leigarid".

Ametlikud esinduskoorid annavad festivali ajal eraldi kontserte ning esinevad ühiskontserdiga Skieni kirikus neljapäeval, 29. juunil kell 23. Folkloorirühmad esinevad üheskoos festivali lõpuüritusel 2. juulil kell 11-15 Folkloorimuuseumi pargis (Brekkeparken).

NBCF kinkis Skandinaaviale laulupeo

Koorifestivali peaüritus on tavakohaselt suur finaalkontsert - laulupidu ligikaudu 4000 osavõtjaga, kus kantakse ette laule kõigis Põhjamaade ja Baltimaade keeltes, samuti on inglise- ja ladinakeelset loomingut. Eesti koorilauludest kõlavad Mihkel Lüdigi "Koit" (juhatab Tõnu Kaljuste) ning Veljo Tormise seatud "Kui mina alles..." (juhatab Aivar Leštšinski).

Laulupidu toimub laupäeval, 1. juulil algusega kell 18.30 Skieni staadionil, osavõtjate rongkäik läbi linna aga päeva esimesel poolel, algusega kell 10.

Laulupeo peadirigent ning festivali kunstiline juht on Norra Kooriliidu peasekretär, Oslo Ülikooli dirigeerimisõppejõud ning koori Schola Cantorum dirigent Kåre Hanken. Eesti-poolne kunstiline juht on Aivar Leštšinski.

Nagu on kinnitanud festivali direktor Runar Kristiansen, saab NBCF laulupeost tõenäoliselt Norra kõigi aegade suurim kooride ühiskontsert ja see on norralaste jaoks "ainulaadne sündmus, mida pole lihtne unustada", sest Norras puudub niisuguste kontsertide traditsioon.

Just tänu Põhja- ja Baltimaade koorifestivalidele on nüüd ka Põhjamaade elanikel võimalik saada osa laulupeomeeleolust, kuna nende kodumaal pole olnud Eesti, Läti ja Leeduga ulatuselt sarnast koorilaulutava.

Uusi segakoorilaule

Juba selle aasta algul toimus Põhja- ja Baltimaade Koorifestivali segakoorilaulude konkurss, mille võitjad kuulutas žürii oma otsusega välja 23. veebruaril Riias. 28. juuni õhtul kell 23 kantakse võidutööd ette Skienis Ibseni Majas.

A capella segakoorilaulude kategoorias võitis rootslase Lars Fredeni laul "Sub luna", ühe saateinstrumendiga segakoorilaulude kategoorias lätlase Pauls Dambise "Lux mundi" ning rahvalauluseadete kategoorias võitis samuti lätlane - Aldonis Kalninš ja tema "Putim, puti, ziemeliti".

Dirigendid vahetavad kogemusi

Lisaks arvukatele kontsertidele on Põhja- ja Baltimaade Koorifestivali kavas ka dirigentide seminarid Ibseni Majas. Seminari juhivad kordamööda festivali esinduskooride dirigendid ning toimuva juures on abiks nende koorid. Tõnu Kaljuste juhtida on esimene tunniajane seminar, mis algab 28. juunil kell 16.

Esinduskooride dirigendid kuuluvad ka festivali alguses toimuva kooride konkursi žüriisse.

 


 

Esialgne ülevaade

27. juunist kuni 2. juulini 2000. aastal oli Euroopa koorilaulukeskuseks Norra Telemarki maakonna keskus, 50 tuhande elanikuga Skien - idülliline, kuid turistile mitte just kõige huvipakkuvam (ning tundub, et ka mitte kuigi jõukas) linn, mis tähistab tänavu oma tuhandeaastast sünnipäeva.

Kolmandal Põhja- ja Baltimaade koorifestivalil osales ka seekord Estonia Seltsi Segakoor, olles ühtlasi omamoodi "Matrossovina" - esmakordselt korraldati NBCF raames kooride konkurss ning meie koor osales seal Eesti poolt.

Kuigi konkurss oli kavandatud nii, et igat festivalil osalevat riiki oleks esindanud üks koor, võtsid sellest osa vaid kolm Baltimaad ja Norra. Seega võistlesid neli koori. Meie osaks jäi neljas koht, kusjuures seekord andis meie esinemine põhjust sügavaks pettumuseks nii Eesti esindajale žüriis Tõnu Kaljustele kui ka mõistagi meile endile. Konkursi võitis Läti segakoor "Balsis". Kuulutasime selle peale aasta 2000 Läti aastaks.

Festivali avamine toimus 28. juunil Skieni keskväljakul, kuhu oli selleks puhuks ehitatud üsna kõrge lava. Järgemööda astusid seal üles ametlikud esinduskoorid (Eestist Filharmoonia Kammerkoor) ja folkloorirühmad (Eestist "Leigarid"). Festivali kuulutas avatuks linnapea, rõhutades taas sündmuse erakordsust nii Skieni linna kui ka kogu Norra jaoks - nii suurt sündmust pole Skienis iialgi olnud, samuti oli festival kõigi aegade suurim kooriüritus Norras.

Elevust tekitas Rootsi koor, kes matkis hoovihma helisid - esialgu peopesi hõõrudes puulehtede sahina häält, edasi sõrmenipsudega esimeste vihmasagarate heli. Seejärel lisati sõrmenipsudele huulte abil niisugust häält, nagu tekib suuremate vihmapiiskade langemisel veeloiku ja porisse. Järgnesid "paduvihmahood" - lauljad plaksutasid peopesadega vastu põlvi - valjemalt, siis vaiksemalt, siis jälle valjemalt... ning tegid taas kõike eelnimetatut, aga vastupidises järjekorras. Sedasama korrati ka suurel finaalkontserdil ehk laulupeol 4000 lauljaga.

Festivali raames toimusid Skieni festivalikeskuses - Ibseni Majas (Ibsenhuset) dirigentide seminarid, mida viisid läbi esinduskooride dirigendid koos oma kooridega. Esimene seminar oli Tõnu Kaljuste vedada kohe pärast festivali avatseremooniat, 28. juunil. Kaljuste tutvustas Eesti heliloojaid ja nende loomingut - kõne all oli Arvo Pärt, Erkki-Sven Tüür ja Veljo Tormis. Filharmoonia Kammerkoor laulis kokkutulnutele osa Arvo Pärdi suurteosest "Kanon Pokojanen", mille osi esitas koor ka järgmisel õhtul oma kontserdil Skieni kirikus. Kõneldes Pärdi muust loomingust märkis Tõnu Kaljuste muuhulgas, et teenimatult on unustuse hõlma vajunud kantaat "Meie aed" lastekoorile, mille Arvo Pärt kirjutas 1960-ndate algul. Erkki-Sven Tüürist ja Veljo Tormisest kõneldes tutvustas Kaljuste nende loomingut CD-delt.

Järgnes Soome dirigendi Astrid Riska ja tema soomerootslaste kammerkoori "Jubilate" seminar Soome heliloojatest läbi aegade. Osalejatele jagati koori CD-d Soome kaasaegsete heliloojate koorilauludega soomerootslasest luuletaja Edith Södergrani tekstidele. Laulude vahele loeb plaadil mõnda neist luuletustest näitleja Lilga Kovanko teatrist "Athena".

Mõistagi toimusid esinduskooride kontserdid - külastasime juba eespool mainitud Filharmoonia Kammerkoori kontserti, samuti kõikide esinduskooride galakontserti Skieni kirikus. Oma kontsertidega esinesid ka konkursikoorid - meie esitasime Ibsenhusetis oma konkursikava ning lisalooks oli Tuudur Vettiku "Nokturn". Kohalikus vabaõhumuuseumis - Brekkeparkenis aga andis saagal "Volund" põhineva vabaõhuetenduse rootslaste folkloorirühm Gotlandilt, seda kahel õhtul.

Erinevalt eelmisest festivalist Gotlandil 1997. aastal olid korraldajad seekord mõelnud ka seltskondlikule poolele - kahel õhtul oli Ibsenhusetis avatud festivaliklubi, kus tantsuks mängis kohalik kõrtsibänd. Selle bändiga astusid teisel õhtul üles ka mõned meie lauljad. Pärast laulupidu toimus meie söögikohas rahvarohke lõpupidu koos rahvusvaheliste vennastumisjuhtumitega - sealgi oli kõrtsibänd ning meie laulja etteaste.

Estonia Seltsi Segakoori jaoks ei olnud festivali klubi ja lõpupidu aga ainsad kohad, kus rahvusvahelisi suhteid loodi - ööbimiskohas olid meie naabriteks näiteks Islandi koorilauljad, kellele meie koori liikmed õpetasid eestikeelsete laulude (Lüdigi "Koit" ja Tormise "Kui mina alles...") hääldamist. Nemad omakorda õpetasid meid õigesti hääldama islandi laule, mis laulupeo kavas olid. Huvitaval kombel oli mõlemal laulul üks teema - vares. "Hrafninn flygur" tähendab "vares lendab" ja "Krummi" tähendab samuti varest. Islandi koori dirigent on, nagu Jüri-Ruut Kangurgi, ka ise helilooja. Nad ei jätnud ka omaloomingut vahetamata - Jüri sai temalt kahe laulu noodid ning andis vastu enda laulu "Öösel" noodid. Samuti suhtlesime tihedalt lätlaste ja leedulastega.

Reede, 30. juuni oli Telemarki maakonna päev. Koorid said võimaluse külastada erinevaid paiku maakonnas ning võimaluse korral ka esineda. Meil esinemisvõimalust ei tekkinud ning vihma ja jaheduse tõttu ei oleks ilmselt ükski vabaõhukontsert kõne alla tulnud. Samas saime suure elamuse laevasõidust mööda lüüse (ei jõudnud kokku lugeda, mitu lüüsi läbisime!) ning heitsime pilgu ühele vanemale puukirikule Norras.

Laupäev, 1. juuli. Kell 10 algas rongkäik, sellele järgnes laulupeo peaproov ning õhtul laulupidu. Esialgu saime kirjapandud rongkäigumarsruudist niimoodi aru, et alustame oma söögipaigast (sealsamas oli ka jalgpallistaadion, kus toimus laulupidu!) ja rongkäigu lõpp on kesklinnas - ning sealt tullakse, kes kuidas, tagasi staadionile peaproovi. Tegelikult oli tegemist ringmarsruudiga, st. rongkäik lõppes seal, kust oli alanud. Nii läbisid laulupeolised ka ühe uusehituste piirkonna, kus polnud ühtki inimest.

Laulupidu oli põhimõttelt sama, mis eelminegi kord - kõigepealt korraldajamaa Norra laulud, sealhulgas festivali hümn, milleks kummalisel kombel oli valitud sõnadeta, silpidest da-di-daa koosnev laul, samuti näiteks spetsiaalselt festivali tarvis kirjutatud keerukas kantaat, mille esitamisega vaevu toime tuldi. Seejärel igalt osavõtjamaalt kaks koorilaulu, nende vahele etteasted väikeselt lavalt. Puhkpilliorkestreid sedapuhku ei olnud - kontserti liigendasid folkloorirühmad.

Uudne oli aga viis, kuidas laule teadustati - lauldes! Kujutlege ilma instrumendisaateta peamiselt minoorset skandinaavia rahvalaulu. Kõigepealt naisteadustaja norra keeles, seejärel meesteadustaja inglise keeles.

Tuleb siiski tunnistada, et 1997. aasta NBCF-i laulupidu Gotlandil oli rohkem peo moodi - kuidagi elavam ja rõõmsam, millele ehk aitas oluliselt kaasa puhkpilliorkestrite esinemine (iseäranis rootslaste popurrii ABBA lauludest!) ning sealne teadustaja, kes oli tõeline showjuht. Publikurohkusest rääkimata. Skienis vedas laulupeolistel küll ilmaga (Visbys sadas vihma), kuid publikut oli oluliselt vähem kui esinejaid.

Laulupeo lõputseremoonial anti üldjuhtidele kenasti pakitud lillekimbud. Tõnu Kaljuste järgis meie laulupidudelt pärit kommet ning heitis oma kimbu kõrge kaarega lauljate sekka. Mõistagi ei soovinud teised kehvemad olla - ning peagi olid kõik üldjuhid lillekimpudeta.

Nüüd jõuab Põhja- ja Baltimaade festival taas Baltikumi. Teatepulk anti pidulikult üle Leedu esindajatele. NBCF 2002 toimub Klaipedas.

Kirja pannud

Jaanus Nurmoja

 
In English In English

Estonia Seltsi Segakoori on oodatud uued lauljad kõikidesse häälerühmadesse!

Loe edasi...
Kooriliikmetele
Logi sisse/välja
Sel hooajal toetavad meid:
Bänner
Bänner
© 2017 Estonia Seltsi Segakoor - Mixed Choir of Estonia Society
Joomla! is Free Software released under the GNU General Public License.