Reede, 23. Juuni 2017   
TutvustusUudisedHooaja kava SaavutusedKroonikaKontaktandmed
1997 NBCF ehk positiivne elamus Gotlandilt

Põhja- ja Baltimaade koorifestival Visbys 1997

Raske on ette kujutada paremat kohta ühe rahvusvahelise koorifestivali jaoks kui seda on maaliline hansalinn Visby Läänemere suurimal saarel Gotlandil.

Need, kes 1997. aasta 25.- 28. juunini Visbys laulsid, said tunnistajaks mitte ainult sellele, kuivõrd kaunis on Tallinna vanalinnale sarnanev, kuid miniatuursemate majakestega vanalinn mere kaldal, vaid ka sellele, kui hea võib olla ühe laulupeokontserdi ülesehitus ning kui julgelt võib ühes linnas jätta oma isiklikud asjad pargipuu alla või selle okstele rippuma. Seda ja muudki huvitavat kogesid samal ajal ja samas kohas ka Estonia Seltsi Segakoori lauljad.

NBCF05 NBCF01 Revals
Vaade vanalinnale linnamüüri 
juurest nõlvalt 
Tüüpiline tänavapilt Visby vanalinnas
Sellest nurgast algab Revalsgränd
ehk maakeeli Tallinna käik

Saabumine laulupeole

Selleks läbiti marsruut Tallinn-Stockholm-Nynäshamn-Visby. Teel Stockholmi kogunes pea terve koor kajutisse, kus pesitses koori äsja kolmekümneseks saanud liige Jaanus. Kõhutäide ja keelekaste kadus laualt vähemalt sama kiiresti, kui ta sinna pandud oli.

Synna1 Synna2 Synna3

Et NBCF-i korraldajate haare ka mandrile oli ulatunud, seda võis näha Stockholmi sadamas, kus lauljaid ootas oma kümmekond bussi, et siirduda teise sadamalinna Nynäshamni. Seal oli ootamas suur reisilaev, mille reisijate seas peale laulupeoliste kedagi teist nagu polnudki.

NBCF07

See, et suure laeva peale polnud ühtki showbaari, mis oleks aidanud kuuetunnist sõitu kuidagi sisustada, ei tähendanud aga seda, et showkeskus tekkimata jäi. Oli ju laeva peal teiste hulgas ka Paide Kammerkoor ning nendega koos kaks meesterahvast, kellest üks osutus videoakordionistiks ja teine fototrummariks. Nende laul ja pillimäng koos vokaalsaaterühmaga muutis muidu igavalt ametliku infoleti-esise rahvast ja energiast pulbitsevaks kontserdi- ja tantsusaaliks.

Kui laev oma inimlaadungiga Visbysse jõudis, oli NBCF 1997 avatseremoonia mitte just alanud, vaid kohe-kohe-kohe pihta hakkamas ning üks vahepeal surnuks peetud kiriklik meeshääl suutis murelikule laevapersonalile juba tõestada, et ta ikka elus on.

Avamine ja kontserdid

Avatseremoonia - nagu ikka. Kõned-aplausid-laulud-etteasted. Ei midagi hirmus erilist. Kontserdid - Visby vanade kirikute varemetes ning kooride ööbimisasulates. Kui Tallinnas on ühed Pirita kloostri varemed, siis Visbys on niisuguseid mitu. Ühes niisuguses laulis ka Estonia Seltsi Segakoor, tundes tõelist hingesugulust selle ideaalse akustikaga hämara ruumiga. Ka publik sai sellest osa, oli siis tegemist Kreegi vaimuliku laulu või Tormise rahvalaulutöötlusega.

Pikk kontsert erinevate kooride osavõtul toimus idarannikul Slites, kus ka Estonia Seltsi Segakooril oli au ööbida. Ega just soe ei olnud, kuid külmast sinised põliselanikud pidasid tänuliku publiku rollis lõpuni vastu. Ühel päeval sai ka Slite keskväljak osa nii Eesti kui ka Norra koorimuusikast, aga samuti meie Anu ja Mati tantsuoskusest.

NBCF10

Kes Slites, kes kõrbes

Slite on Gotlandi külastavate saarlaste peamine tugipunkt, kus kõige tähtsam asi on tsemenditootmine ning asjaolu, et osa laulupeolistest ööbis sealses koolimajas. Umbes 40 aasta eest oli Slite meenutanud Kundat, kuid tänaseks võib vaid kõrge korstna tipu juures väreleva õhu järgi aimata, et sealt üldse midagi välja tuleb. Kohalikud igatahes on oma tsemenditootmise üle nii uhked, et Estonia Seltsi Segakoor koos teiste tublide eestimaalastega pidi läbi tegema pea terve päeva kestnud ekskursiooni, mis kulmineerus gigantse savikarjääriga. Ja veel üks hea asi on Slites - liivase merepõhjaga rand. Vesi võis seal olla ka isegi supeldav, kuivõrd tuul puhus valdavalt idast ning seega pidi soe vesi olema just Slite lahte kogunenud.
See linnake oli päris OK ööbimiskoht, võrreldes mõne muuga - näiteks TTÜ Kammerkoori dirigendina festivalil osalenud Peeter Perensi värvika kirjelduse kohaselt oli nende ööbimispaigaks "kaks maja ja preeria".

NBCF06 NBCF08

Benjihüppeid ei toimunud

Visby parki oli ehitatud ajutine lava, heliekraani rolli täitis purjeriidest katus. Peopaika eemalt vaadates jäi esialgu mulje, et laulupeo kavas on benjihüpped. Ei midagi niisugust. Kaks kraanat hoidsid suures kõrguses hoopis kõlareid. See vaatepilt ning iseäranis hääl, mida tuules kiikuvad kõlarid proovide käigus välja paiskasid, ei tekitanud just optimismi peo õnnestumise suhtes. Tegelikkus aga kummutas kõik taolised kartused.

Benji Lauljad

Laulupidu andis uuenduslikke ideid

Peorongkäik algas sadamas, tegi vahepeatuse raeplatsil ning siirdus vanalinna käänulisi tänavaid pidi peopaika.

NBCF02 NBCF03
Peorongkäik on peatunud raeplatsil Juhatab Imants Kokars

Alustuseks kõlas lühidalt lätlaste "Puhu, tuul" vanameister Imants Kokarsi juhatusel - see oli Riias toimunud NBCF 1995 hümn. Seekordse peo hümn aga oli "Uti vor hage", mis kõlab erinevalt, kuid võrdväärselt nauditavalt nii kammerkoori kui ka viietuhandese hiigelkoori esituses. Seda juhatas "rootslaste Ernesaks" - Eric Ericsson. Mitmele rootsi laulule, sealhulgas kahele hiigelkoori jaoks täiesti kõlbmatule ja peaaegu läbikukkunud uudisteosele lisaks mängisid puhkpilliorkestrid popurriid ABBA lauludest, millele koorid õhinal kaasa laulsid, lastes aeg-ajalt kuuldavale vaimustusekiljeid. See oli vaieldamatult õnnestunuim ja kaasakiskuvaim etteaste puhkpilliorkestritelt, mis üldse kusagil laulupeol kuuldud.

Kontserdi ülesehitus ja peopaik oli niivõrd leidlik, et Eesti laulupidude korraldajad lubasid kindlasti malli võtta. Oli kooride pealava ning kaks väiksemat kõrvallava. Pärast ühe või teise osavõtjamaa kaht koorilaulu esitasid orkestrid selle maa puhkpillipala. Sellele aga järgnes mingi väiksem etteaste ühel või teisel kõrvallaval. Siis jälle mõne osavõtjamaa kaks koorilaulu, orkestripala ning tegevus ühel kõrvallaval. Ja nii edasi. Miks see hea oli? Efekt oli sama, mis mõneski lääne telekanalis uudistesaate puhul, kus näidatakse uudistelugejat kord otse ja lähedalt, siis uue uudise ajal jälle kaugemalt ja mingi nurga alt. Nii ei väsi vaataja tähelepanu. Samasugusel põhjusel võib olla kindel, et ka kuulajaskond ära ei väsinud.

Skandinaavlased vajaksid õppeseminari

Piltlikult öeldes jagunesid koorijuhid kahte lehte. Ühelt poolt sajandipikkuse laulupeotraditsiooniga Baltimaade koorijuhid, kes oskavad ka une pealt käituda massikooriga, teiselt poolt aga Põhjamaade dirigendid, kes harjunud tavalise koori ees taktikepiga mõnemillimeetrise amplituudiga võnkeid tekitama (Ericsson oli siiski meeldiv erand). Paraku, jah, jääb taktikepp laulupeo mastaabis ja väljakutäie publiku taustal nähtamatuks. Tegelikult väga tublisid Põhjamaade koorijuhte vaadates meenus rahvusvaheline laulupidu "Laulusillad" 1991. aastal, kui esmakordselt seisis dirigendipuldis Tõnu Kaljuste, kelle käe all hakkas "Kangakudumise laulu" kooga-kääga esimesel korral lootusetult logisema. Seetõttu läks ettekanne ka kordamisele, mis õnnestus, kuna sedapuhku tegi dirigent märgatavaid liigutusi. Visbys aga läks kooga-kääga Ants Sootsi käe all igati hästi.

Järeldus - tuleks kaaluda millegi seminarlaagri taolise ürituse korraldamist Põhjamaade koorijuhtidele, et õpetada neile selgeks käitumine massikooriga. Seda peaks tegema õige pea, kuna järgmine NBCF on juba järgmisel aastal Norras.

Eestlaste nimesid raske hääldada

Teine eesti lugu oli Urmas Sisaski "Sanctus", mis oli skandinaavlaste hulgas eriliselt populaarne. Juhatas Ene Üleoja, kelle nimest sai konferansjee interpretatsioonis Enee Üleohaa. Puhkpillipala teadustades küsis teadustaja dirigent Heldur Saade käest igaks juhuks järele, kuidas tema nime hääldada tuleb. Ja Saade ütles. Teadasaamise tõttu suurest õnnest joovastunud konferansjee hõikas selle peale Heldur Saade nime kaks korda erilise võidurõõmsalt ja - mis peaasi - õigesti!

Linn oli festivali täis

NBCF04 NBCF09 Gatan

Kui NBCF oleks toimunud Stockholmis, siis oleks ta selles linnas kaotsi läinud. Seevastu Visby elanikkond näiski koosnevat ainult festivali inimestest. Linn oli rõõmus, helisev ja kodune.

Kui NBCF-i korraldamise ring Eestisse jõuab, siis peaks sobivaim koht olema Tartu. Pean silmas eeskätt laululava suuruse ja koorilauljate hulga omavahelist klappi, aga ka seda, et Tartus nagu ka Visbys ei upu festivalid linnamelu sisse ära. Tallinn ise ja tema laululava on liig suured. Kuigi Tartu pole just hotellide poolest rikas, peaks ometi olema võimalik leida seal ka teisi majutusvõimalusi (koolimajad, ülikooli ühikad). Niisugune on siinkirjutaja ettepanek, mis tugineb Visbys kogetule. Vaielge vastu. Aga lugege veel lühidalt ka tagasiteest.

Tagasitee

Visby-Nynäshamn-mõned tunnid Stockholmis-Tallinn. Nynäshamni suunas sõitnuks kui laibalaev. Inimestel, kes olid siruli, olid silmad kinni. Neil, kes olid püsti, olid silmad klaasistunud.

Stockholm-Tallinna laeval avalikustati Jaanuse 30-aastaseks saamise fakt ka laevapersonalile, mille tulemusel sai Jaanus pudeli šampust ning pidi limbot tantsima. Avalikustati ka Kersti 25. sünnipäev, mida tähistati veinijoomisega juba Gotlandil. Kersti osaks said õnnitlused ning samuti limbotants.

***

Ei läinudki palju mööda Gotlandi sõidust, kui juba oli Estonia Seltsi Segakoori juhatusel ja muidu aktiivsetel inimestel uus merereis. Sai oldud Aegnal. Aga see on hoopis teistmoodi saar ja sellest on ka hoopis teine jutt teiselt inimeselt koori kroonikas, mis paraku ei ole veel meie interneti-koju jõudnud.

Meenutas ja jutustas

Jaanus Nurmoja


 
In English In English

Estonia Seltsi Segakoori on oodatud uued lauljad kõikidesse häälerühmadesse!

Loe edasi...
Kooriliikmetele
Logi sisse/välja
Sel hooajal toetavad meid:
Bänner
Bänner
© 2017 Estonia Seltsi Segakoor - Mixed Choir of Estonia Society
Joomla! is Free Software released under the GNU General Public License.